Vannitoa põrandaplaat: 6 näitajat, mida enne ostu kontrollida

Kas märg plaat on sinu vannitoas sama libe kui jää? Põrandaplaadi valik otsustab, kas vannituba on turvaline, kas vesi jõuab trapini ja kas põrand peab vastu aastakümneid. Siit leiad näitajad, mida tootekaardilt enne ostu kontrollida.

Lühivastus: vali vannitoa põrandale portselanplaat ehk graniitkeraamika (veeimavus kuni 0,5%), mille libisemiskindluse klass on vähemalt R10, dušialal R11 või DIN 51097 järgi klass B. Glasuuritud plaadil peaks kulumisklass olema PEI III või kõrgem. Kui dušinurgas on punktkaev, kasuta dušialal väikseid plaate (5×5 kuni 10×10 cm). Suured plaadid, nt 60×60 või 60×120 cm, sobivad siis, kui duši all on restkaev ja põrand kaldub ühes suunas.

Materjal: portselanplaat, keraamika või looduskivi

Plaadi materjali kõige olulisem tehniline näitaja on veeimavus. Standard EN 14411 jagab kuivpressitud plaadid veeimavuse järgi rühmadesse:

• BIa: kuni 0,5% ehk tõeline portselanplaat (inglise keeles porcelain stoneware)
• BIb: 0,5–3%
• BIIa: 3–6%
• BIIb: 6–10%
• BIII: üle 10%, peamiselt glasuuritud seinaplaadid

BIa-plaadi materjal on läbinisti tihe ja praktiliselt veekindel, seetõttu sobib see põrandale nii sise- kui välistingimustes. ISO 13006 soovituslik kasutustabel paigutab BIa ja BIb märgadesse ruumidesse ja põrandale, BIIa ja BIIb kergema koormusega põrandatele ning seintele ja BIII ainult seinale. Praktikas tähendab see, et seinaplaati ei tasu põrandale panna, isegi kui muster meeldib. Poorne plaat imab vett ja võib vuugi kaudu mustuse sisse tõmmata.

Kui tootekaardil on kirjas „seina- ja põrandaplaat“, vaata siiski üle veeimavus ja R-klass. Vipexi keraamiliste plaatide valikus on need andmed enamasti tootelehel või tootja andmelehel. Kui mõnda näitajat ei leia, küsi meilt.

Looduskivi on omaette teema, sellest allpool eraldi.

Libisemiskindlus: R-klass ning klassid A, B ja C

Libisemiskindlust mõõdetakse kahe Saksa standardi järgi. Vannitoas on mõlemal tähtsus.

DIN 51130 (R-klass) näitab, millise kaldenurgani püsib jalatsitega inimene õlitatud plaadil püsti:

• R9: 6–10°
• R10: üle 10–19°
• R11: üle 19–27°
• R12: üle 27–35°
• R13: üle 35°

Tootjad soovitavad koduvannitoa ja köögi põrandale enamasti R10. Dušinurgas, kus põrand on pidevalt märg, tasub minna klassi võrra kõrgemale ehk R11 peale.

DIN 51097 (klass A, B või C) on vannitoa jaoks tegelikult isegi tabavam, sest test tehakse märjal pinnal paljajalu. Klassid on A (12–18°), B (üle 18–24°) ja C (üle 24°). Tootjate andmelehtedel on klass B märgitud duširuumidele ja basseiniäärtele, C aga kaldega basseini sissepääsudele.

Hea näide on Rako plaatide märgistus: näiteks Rako Taurus 30×30 antratsiit (R11/B) annab mõlemad klassid korraga ja sobib duši alla. Rako Base 60×60 helehall (R10/B) sobib kogu vannitoa põrandale, kui dušiala kaldub restkaevu suunas.

Kui vannituba kasutavad lapsed või eakad, vali pigem kõrgem klass. Pikemalt kirjutame sellest artiklis libisemiskindlatest plaatidest ning pinnaviimistluse valikust juhendis läikiva, poolmati ja mati plaadi kohta.

Kulumiskindlus: PEI-klass

PEI-klass kehtib ainult glasuuritud plaatidele (EN ISO 10545-7). Glasuurimata, läbivärvitud portselanplaadi puhul mõõdetakse sügavkulumist (ISO 10545-6) ja PEI-klassi tootekaardil sel juhul ei ole.

• PEI I: väga kerge koormus, ainult pehmete jalanõudega
• PEI II: kerge koormus kodus, mitte köögis ega esikus
• PEI III: tavaline kodune põrand
• PEI IV: suure liikumisega kodu- ja ärikasutus
• PEI V: väga suure liikumisega äripinnad

Allikad ei ole ühel meelel, kas PEI II piisab vannitoa põrandale. Kindla peale minnes vali PEI III või kõrgem. Kui vannituba on otse esiku või saunaga ühenduses ja sinna kantakse liiva, on PEI IV mõistlik varu. Sama kehtib hotellide ja üürikorterite kohta, kus põrand kulub kiiremini.

Plaadi suurus ja põranda kalle trapi suunas

Siin tehakse kõige rohkem vigu. Eestis järgitakse märgade ruumide ehitamisel Soome juhiseid (RYL, RT 84-11166). Kliimaministeeriumi märgade ruumide juhendi ja Weberi juhendi järgi on põranda kalle trapi suunas vähemalt 1:100 ja dušialal 1:50. Aluspinna ja hüdroisolatsiooni kalle peab järgima viimistletud pinda. Kui kaldu on ainult dušiala ja ülejäänud põrand on tasane, on ukseavas vaja veetõkkeläve.

Kaevu tüüp määrab plaadi suuruse:

• Punktkaev (trapp keskel): põrand kaldub neljast suunast ja moodustab lehtri. Suur jäik plaat ei saa seda kuju järgida, nii et servad jäävad üksteisest kõrgemale. Seetõttu kasutatakse dušialal mosaiiki või väikest plaati, tavaliselt 5×5 kuni 10×10 cm. USA plaatijate ajakirja TileLetter andmetel sobib punktkaevuga dušinurka tavaliselt mosaiik kuni umbes 7,5×7,5 cm. Suurem plaat sobib vaid siis, kui servade kõrguste vahe jääb lubatud piiresse.
• Restkaev (pikk kitsas trapp seina ääres): põrand kaldub ühes tasapinnas, seega sobib iga formaat, ka 60×120 cm.

Näide numbritega: sinu dušiala on 90×90 cm ja punktkaev on keskel. Kaugus trapist nurgani on umbes 64 cm, mis kalde 1:50 juures tähendab umbes 13 mm kõrguste vahet. 60×60 cm plaat peaks olema selle lehtri peal mitmes suunas korraga kaldu, mis ei ole võimalik. 10×10 cm plaatidest mosaiik järgib kallet vuukide abil. Restkaevu puhul kaldub sama 90 cm sügavune dušiala 18 mm ühes suunas ja 60×60 cm plaat sobib probleemideta.

Levinud kombinatsioon on kasutada sama tooni suurt plaati kuival alal ja väikest plaati dušinurgas. Vipexist leiad selleks näiteks Polaris Cement 10×10 R10, Civitas Lavagna 15×15 R10 ja Soap Stone musta mosaiigi 5×5. Suurtest formaatidest sobivad restkaevuga lahendusse Moon tumehall 60×60 matt antislip või Disenia beež 60×60 R10. Sellest, kuidas suurformaat ruumi mõjutab, loe artiklist suurformaadilistest plaatidest vannitoas ja mustrite kohta juhendist plaatide paigutusest vannitoas. Dušinurga ja trapi valiku sobitamisel aitab artikkel õige dušinurga valikust.

Põrandaküte, vuugid ja aluspinna tasasus

Põrandaküte ja plaat sobivad hästi kokku. Keraamilise plaadi soojusjuhtivus on umbes 1,0–1,5 W/mK, puidul ligikaudu 0,14 ja vinüülil 0,17 W/mK. Portselanplaadi ja tavalise keraamika vahe on soojusjuhtivuses väike, rohkem mõjutavad tulemust plaadi paksus ja küttesüsteemi projekt. Briti plaadiliit (The Tile Association) soovitab köetud põrandale C2-klassi liimi, suurformaadile C2 FTE S1 või S2. S1/S2 tähendab painduvat liimi, mis talub kütte soojuspaisumist. Liikumisvuugid jäetakse põranda perimeetrile ja ukseläve kohale.

Vuugi laius sõltub Briti standardi BS 5385-1:2018 järgi plaadi suurusest:

• plaat alla 0,1 m² ja ükski külg ei ületa 600 mm (nt 30×30 cm): vuuk vähemalt 2 mm
• plaat 0,1–1 m² ja külg kuni 1200 mm (nt 60×60 ja 60×120 cm): vuuk vähemalt 3 mm

Rektifitseeritud ehk täisnurkseks lihvitud servadega plaat (tootekaardil tähis REC või „rectificado“) võimaldab kitsamat vuuki. Kui plaat on aga veidi kõver, tuleb vuuki laiendada kõveruse võrra.

Aluspinna tasasus on suurformaadi puhul kriitiline. Kui plaadi külg on üle 600 mm, lubab BS 5385 aluspinnal 2-meetrise latiga mõõtes kõrvalekallet kuni 3 mm. Kui vana betoonpõrand on ebatasasem, tuleb see enne tasandada. Muidu jäävad plaadi servad ebaühtlaseks. See tekitab komistusohu ning paistab külgvalguses kohe silma.

Looduskivi vannitoa põrandal

Looduskivi on ilus, aga kivid käituvad erinevalt.

• Marmor, lubjakivi ja travertiin on lubjarikkad kivid. Happeline puhastusvahend (sidrun, äädikas, katlakivieemaldaja) muudab pinna tuhmiks või söövitab seda. Immutusvahend aitab plekkide vastu, aga happesöövituse vastu see ei kaitse.
• Graniit on ränirikas ja talub kodukeemiat palju paremini. Põrandale valitakse leegitatud või harjatud pinnaga graniit, sest poleeritud kivi on märjalt libe.
• Kiltkivi ei ole happetundlik, kuid seda tuleb immutada. Mõni sort lõheneb kihtideks.

Kui soovid põrandale poleeritud graniiti, näiteks White Beauty 305×610 mm, kasuta seda pigem kuivas osas või vannitoa ees ja pane dušialale kare pind. Rohkem valikuid leiad looduskiviplaatide alt ning paigalduse ja hoolduse kohta artiklist graniitplaatidest siseviimistluses. Kui soovid marmori välimust ilma hoolduseta, vali marmorimustriline portselanplaat, näiteks Grespania Marmorea 30×60.

Levinud vead põrandaplaadi valikul

1. Valitakse ainult näidise järgi. Poleeritud plaat, mis näeb salongis kuivana kaunis välja, võib märjana olla libe. Kontrolli R- ja A/B/C-klassi, mitte ainult värvi.
2. Suur plaat punktkaevuga dušinurka. Tulemuseks on ebaühtlased servad või lompi jääv vesi. Vali kas väike plaat või restkaev.
3. Plaat ostetakse ilma varuta. Lõikamine, purunemine ja hilisem remont vajavad varu ning hiljem juurde ostetud plaat võib olla teisest partiist ja veidi teist tooni. Koguse arvestamiseks vaata juhendit plaatide ostu planeerimisest.
4. Unustatakse hüdroisolatsioon. Plaat ja vuuk ei ole veetõke. Vett peab kinni hüdroisolatsioon plaadi all. Kliimaministeeriumi juhend rõhutab, et tulemus sõltub trapi, läbiviikude ja plaatimise koostööst ning kogemusega paigaldajast. Loe täpsemalt vannitoa hüdroisolatsioonist.
5. Seinaplaat põrandale. BIII-rühma plaat on mõeldud seinale ega pea põrandal vastu.

Kui plaatimist teeb meister, küsi temalt varasemate märgade ruumide tööde ja hüdroisolatsioonikoolituse kohta. Eesti kutsestandard „Plaatija, tase 4“ hõlmab märja ruumi hüdroisolatsiooni paigaldamist enne plaatimist. Töö hinna kujunemist selgitame artiklis vannitoa plaatimise hinnast ja paigalduse samme keraamiliste plaatide paigaldusjuhendis.

Kuidas teha lõplik valik

Hea vannitoa põrandaplaat on tihe portselanplaat, mille libisemiskindlus on vähemalt R10 ja dušialal R11 või B ning mille formaat sobib sinu trapiga. Pane enne poodi tulekut kirja vannitoa mõõdud, trapi tüüp ja asukoht ning see, kas põrandal on küte. Nende andmetega saame salongis sobivad plaadid kiiresti välja valida.

Vaata Vipexi plaatide valikut või tule salongi ning võta kaasa vannitoa plaan. Aitame leida põrandaplaadi, mis sobib sinu ruumi, trapi ja eelarvega.