Kuidas valida dušipead: vooluhulk, suurus ja materjal

Kas uus vihmadušš tundub poes luksuslik, aga kodus tilgub sellest vaid nõrk nire? Enamasti ei ole põhjus dušipeas endas, vaid selles, et selle vooluhulk, veesurve ja ühendus ei sobi sinu torustikuga. Siin on näitajad, mida enne ostu kontrollida.

Lühidalt: vali dušipea selle järgi, kui palju vett ja survet sinu süsteem annab, mitte ainult välimuse järgi. Säästlik käsidušš kasutab 6–9 l/min, suur vihmadušš 8–15 l/min. Mõõda enne ostu ämbriga oma praegune vooluhulk, kontrolli tootja lehelt minimaalset töösurvet (tavaliselt 0,5–1,5 bar) ja veendu, et ühendus on standardne G 1/2. Kareda veega kodus (nagu Tallinnas ja Tartus) eelista silikoonotsikutega mudelit.

Üladušš, käsidušš või komplekt: milline tüüp sulle sobib?

Dušipeasid on kolme põhitüüpi ja enamik koduseid lahendusi kombineerib vähemalt kahte neist.

Käsidušš on kõige paindlikum: sellega saab pesta keha ilma juukseid märjaks tegemata, loputada lapsi ja lemmikloomi ning puhastada duširuumi seinu. Käsidušil on sageli mitu joarežiimi (tavaline, massaaž, pehme). Kui sul on praegu vaid käsidušš ja segisti, on see ka kõige lihtsamini vahetatav osa.

Üladušš ehk vihmadušš paigaldatakse seinale kinnitatud kandurile või lakke. Lai pea jaotab vee suurele pinnale ja vesi langeb ühtlase vihmana. Vipexi valikust leiad üladušše ümmarguse ja kandilise kujuga ning eri mõõtudega, näiteks Deante Floks 300 mm üladušš või kompaktsem Ramon Soler Ultraslim 240 mm.

Dušikomplekt või dušisüsteem ühendab segisti, üladuši, käsiduši ja ümberlülitusventiili. Kui ehitad vannitoa uueks või vahetad niikuinii segistit, on dušikomplekt tavaliselt lihtsam valik, sest komponendid ühilduvad omavahel nii tehniliselt kui ka stiililt. Näiteks Ramon Soler Blautherm 945401RP300 on termostaadiga teleskoopiline dušisüsteem, millel on Ø300 mm ABS-plastist üladušš, ümberlüliti ja reguleeritav kõrgus.

Vooluhulk ja veesurve: kaks numbrit, mis otsustavad dušitunde

Vooluhulk näitab, mitu liitrit vett dušipea minutis läbi laseb. Saksa keskkonnamärgi Blauer Engel andmetel kasutab tavaline dušipea umbes 15 liitrit minutis, eriti säästlik aga mitte üle 9 liitri minutis, ja seda veesurvest sõltumata. Vahe on vähemalt 40%.

Euroopa sanitaartehnika tootjate vabatahtlik Unified Water Label jaotab dušid vooluhulga järgi viide klassi:

1. klass: kuni 6,0 l/min
2. klass: kuni 8,0 l/min
3. klass: kuni 10,0 l/min
4. klass: kuni 13,0 l/min
5. klass: üle 13,0 l/min

Vipexi valikus on näiteks Bubble-Stream Coronado vettsäästev käsidušš vooluhulgaga 6,5 l/min ja Bubble-Stream Falster 10 l/min. Mõlemal on standardne 1/2-tolline ühendus.

Mida vooluhulk rahakotile tähendab

Arvutame 10-minutilise duši näitel, kui vesi soojendatakse 10 °C-lt 40 °C-ni:

• 12 l/min dušipea: 120 liitrit vett, soojendamiseks kulub umbes 4,19 kWh.
• 8 l/min dušipea: 80 liitrit vett, soojendamiseks kulub umbes 2,79 kWh.

Ühe inimese igapäevase duši pealt teeb see umbes 1,4 kWh päevas ehk ligikaudu 510 kWh aastas, millele lisandub veearve kokkuhoid. Need on puhtalt vee soojendamise numbrid, boileri soojuskaod tulevad juurde.

Läbivooluboileri omanikule on vooluhulk veel olulisem. Minutis 8 liitri vee soojendamine 10 °C-lt 40 °C-ni nõuab ligikaudu 17 kW võimsust, enne kui kadusid arvestada. Kui suure vooluhulgaga vihmadušš on boileri jaoks liiga nõudlik, langeb temperatuur. Rohkem loe juhendist läbivooluboiler või mahtboiler.

Veesurve: kontrolli tootja miinimumi

Ühtset miinimumsurvet vihmaduššidele ei ole, see sõltub mudelist. Tootjate andmetes on vahemikud näiteks järgmised: Roca dušisüsteemid töötavad enamasti 1–5-baarise surve juures, Hansgrohe Crometta E 240 vajab vähemalt 1-baarist survet ja üks vihmaduššide tootja nõuab oma mudelile vähemalt 1,5 baari. Madalale survele mõeldud dušipead töötavad juba alates 0,5 baarist.

Surve tasub enne ostu eriti hoolikalt üle kontrollida, kui elad oma kaevu ja hüdrofooriga eramajas või kõrge maja ülemisel korrusel või kui torud on vanad ja katlakiviga ummistunud.

Lihtne ämbrikatse enne ostu

Vooluhulga saad ise kindlaks teha kümne minutiga:

1. Võta ämber, mille maht on teada, näiteks 10 liitrit.
2. Keera praegune dušš täisvõimsusel lahti ja käivita stopper.
3. Pane stopper seisma hetkel, mil ämber saab täis.
4. Jaga ämbri maht sekundite arvuga ja korruta 60-ga: kui 10-liitrine ämber täitus 60 sekundiga, annab süsteem 10 l/min, kui 100 sekundiga, siis 6 l/min.

Võrdle tulemust valitud dušipea tootja andmetega. Kui sinu süsteemi vooluhulk jääb alla suure vihmaduši vajaduse, ei teki ühtlast vihmajuga. Sellisel juhul vali väiksem või madalale survele mõeldud pea või lase torustik ja segisti üle vaadata.

Suurus ja paigalduskõrgus

Vihmaduššide levinumad läbimõõdud on 200, 250 ja 300 mm. Suurem pea katab rohkem keha, kuid vajab ka rohkem vett: vihmadušš kasutab olenevalt otsikute arvust ja sisemisest ehitusest 8–15 l/min ning tõhusaks tööks läheb vaja stabiilset 1–2 baari survet.

Praktiline rusikareegel:

• 200 mm sobib väikesesse dušinurka ja tavalise survega süsteemi.
• 250 mm on hea kompromiss 90×90 cm või suuremale dušialale.
• 300 mm sobib avarasse avatud duširuumi, kui süsteem annab piisavalt vett.

Mõõtmise kohta loe täpsemalt artiklist kuidas valida dušinurka vannitoa suuruse järgi.

Paigalduskõrgust mõõdetakse valmispõrandast või dušialuse põhjast. Vihmadušš soovitatakse paigaldada 200–210 cm kõrgusele, nii et pere pikima liikme pea kohale jääks 20–30 cm vaba ruumi. Üle 185 cm pikkuste inimeste jaoks tuleb pea paigaldada kõrgemale. Kui lae kõrgus seda ei võimalda, vali seinale kinnitatav kandur või teleskoopiline dušisüsteem, mille kõrgust saab paigaldamisel reguleerida.

Ühendused ja ühilduvus

Dušipeade ja käsiduššide tehnilisi nõudeid (mõõtmed, lekkekindlus, mehaanilised, hüdraulilised ja akustilised omadused) määrab Euroopa standard EN 1112, Eestis kehtiv EVS-EN 1112:2008. Käsiduši ühendus on selle järgi G 1/2. Dušivoolikuid käsitleb eraldi standard EN 1113.

Mida see sinu jaoks tähendab:

• Enamik käsidušše ja voolikuid on omavahel vahetatavad, sest mõlemas otsas on 1/2" keere.
• Voolikud on tavaliselt 150 või 175 cm pikad. 150–160 cm sobib keskmist kasvu inimesele dušinurgas või vannis, 175–200 cm pikematele inimestele või juhul, kui väljavool on madalal.
• Dušikabiinide käsi- ja üladušid on sageli mudelipõhised. Nende puhul otsi originaalvaruosa, näiteks dušikabiinide varuosade alt.
• Peidetud segistiga süsteemi puhul kontrolli, kas üladušš kinnitub seinast või laest tuleva kanduri külge ja kas kanduri pikkus sobib.

Kui sul on termostaatsegisti, sobib see hästi ka säästliku dušipeaga, sest temperatuur püsib vooluhulgast hoolimata stabiilne. Termostaadi eelistest loe lähemalt termostaatsegistite juhendist.

Materjal ja viimistlus

Materjal mõjutab kaalu, vastupidavust ja hinda, aga üht kõige paremat materjali ei ole. Oluline on, millise detaili jaoks materjali kasutatakse.

Kerge ABS on käsiduši puhul eelis, sest seda hoiad käes. Kinnitatud dušipea puhul vaata, millest on kinnituskeere ja kuulliigend: plastist kuulliigend võib pingutamisel mõraneda, metallist kestab paremini.

Viimistlusel on ka praktiline mõju: tumedal mattmustal pinnal paistavad valged katlakivijäljed selgemini kui kroomil. Vipexi valikus on näiteks Deante Cascada üladušš kroomitud, mattmusta, harjatud kulla, harjatud terase ja titaaniviimistlusega, nii et saad selle sobitada segisti ja muu sisustusega. Sellest, milliseid pindu kareda veega kodus eelistada, loe artiklist vannitoatooted kareda veega koju.

Kare vesi ja dušipea hooldus

Eesti kraanivesi on enamasti kare ja see on dušipea suurim vaenlane. Tallinna Vee andmetel on veepuhastusjaamast väljuva vee karedus suvel ja sügisel alates 1,8 mmol/l ning talvel ja kevadel kuni 2,5 mmol/l. Nende skaala järgi on 2–3 mmol/l kare vesi. Tartu Veevärgi andmetel on Tartu joogivee üldkaredus 1,7–4,5 mmol/l. Kare vesi ei ole tervisele ohtlik, kuid tekitab katlakivi, mis ummistab otsikuid ja vähendab joa tugevust.

Seepärast tasub valida silikoonist katlakivivastaste otsikutega dušipea. Painduva otsiku seest saab katlakivi sõrmega välja hõõruda, enamasti duši ajal veega. Näiteks Harma Vision dušikabiini käsidušil on katlakivivastased otsikud.

Põhjalikumaks katlakivi eemaldamiseks:

1. Kontrolli esmalt tootja juhiseid, sest mõni tootja keelab teatud puhastusvahendid.
2. Lahusta 1–2 supilusikatäit sidrunhapet liitris külmas või leiges vees.
3. Alusta lühikesest leotamisest: üldjuhendid soovitavad 10–15 minutit, Hansgrohe aga oma toodete puhul mitte üle 5 minuti.
4. Hõõru otsikuid ja loputa dušipead põhjalikult nii seest kui ka väljast puhta veega.

Sidrunhape on dušipeale õrnem kui äädikas, sest äädikhape võib kahjustada kroomikihti ja tihendeid. Hansgrohe soovitab vältida soolhapet, sipelghapet, kloori ja äädikhapet sisaldavaid puhastusvahendeid. Kui soovid katlakivi tekkimist ka enne dušipead piirata, loe artiklit veefiltrite tüüpidest, kus on juttu ka dušifiltritest.

Levinud vead dušipea valikul

Suur vihmadušš nõrga survega süsteemi. Tulemuseks on 300 mm plaat, mille servaotsikutest vesi ainult tilgub. Tee enne ostu ämbrikatse ja kontrolli tootja minimaalset töösurvet.

Vooluhulka ei sobitata boileriga. 15 l/min vihmadušš kasutab väikesest mahtboilerist sooja vee kiiresti ära ja läbivooluboileri puhul langeb temperatuur. Väikese boileriga kodus jää 8 l/min piiresse.

Paigalduskõrgust mõõdetakse viimistlemata põrandast. Plaatimine, hüdroisolatsioon ja kõrge dušialus võivad kõrgust mitme sentimeetri võrra vähendada. Mõõda alati valmispõrandast või dušialuse põhjast.

Unustatakse käsidušš. Ainult üladušiga on raske koristada ja pesta juukseid nii, et keha ei saaks märjaks. Isegi kui peamine on vihmadušš, lisa kõrvale käsidušš.

Kabiini dušipea asendatakse universaalsega. Kabiini lakke või paneeli integreeritud dušipea kinnitus on sageli mudelipõhine. Otsi esmalt originaalosa.

Hea dušipea algab sinu torustiku numbritest: mõõda vooluhulk, kontrolli survet ja ühendust ning vali alles seejärel suurus ja viimistlus. Vaata Vipexi dušiotsikute ja dušikomplektide valikut või tule meie salongi aadressil Kriidi 10, Tallinn, kus saad tooteid enne ostu oma silmaga vaadata ja küsida nõu, milline dušipea sinu süsteemiga sobib.