Radiaatori õhutamine: 6 sammu ja rõhukontroll

Radiaator on ülevalt külm, alt soe? Tõenäoliselt on ülaossa kogunenud õhk. Õhutamine võtab viis minutit, kuid eramajas tuleb pärast kontrollida ka süsteemi rõhku: külmal süsteemil on see tavaliselt 1–1,5 baari.

Kiire ülevaade:

1. Kontrolli, kas radiaator on ülevalt külmem kui alt ja termostaatventiil on lahti keeratud.
2. Eramajas lülita ringluspump välja ja oota, kuni radiaatorid jahtuvad.
3. Pane õhutusventiili alla lapp ja anum.
4. Keera ventiili õhutusvõtmega veerand kuni pool pööret lahti.
5. Sulge ventiil, kui susin lõpeb ja tuleb ühtlane veejuga.
6. Vaata manomeetrilt rõhku ja lisa vajadusel vett.

Millal tuleb radiaatorit õhutada

Õhk on veest kergem ja koguneb radiaatori kõrgeimasse punkti. Kuum vesi ei pääse õhuga täidetud osasse, mistõttu jääb radiaatori ülaosa külmaks. Viessmanni selgituse järgi võib kuum vesi sel juhul jõuda vaid umbes radiaatori poole kõrguseni.

Õhutamise vajadusele viitavad:

• radiaator on ülevalt külm ja alt soe (Worcester Bosch nimetab seda õhu klassikaliseks tunnuseks);
• radiaatoris või torudes kostab vulinat, mulinat või klonksumist;
• radiaator soojeneb aeglaselt või ebaühtlaselt;
• küttesüsteemi on hiljuti hooldatud või see on pikalt seisnud, näiteks suvel (Bosch Home Comfort Eesti märgib, et pikalt kasutuseta seisnud süsteemi võib koguneda õhku).

Kui radiaator soojeneb ühtlaselt ja midagi ei kosta, ei vaja see rutiinset õhutamist. Soovitused on tootjati erinevad: Vaillant soovitab õhutada vähemalt kord aastas, eelistatult enne kütteperioodi, Endesa aga ainult siis, kui tunnused ilmnevad. Praktiline lähenemine on kontrollida radiaatoreid kütteperioodi alguses ja õhutada neid, mis tunnuseid näitavad.

Kui radiaator on ülevalt soe ja alt külm

Kui radiaator on ülevalt kuum ja alt külm, ei ole põhjus enamasti õhk. Worcester Boschi ja Viessmanni järgi viitab see pigem setetele (rooste ja muda), mis takistavad vee voolu. Õhutamine seda ei lahenda ja süsteem võib vajada puhastamist. Kui terve radiaator on külm, aga teised on soojad, tasub esmalt kontrollida termostaatventiili: suve jooksul suletuna seisnud ventiil võib kinni kiiluda.

Mida vajad

• Õhutusvõti (radiaatorivõti) on väike nelikantavaga võti, mida müüakse ehituspoodides tavaliselt paari euro eest.
• Lapp ja väike anum, sest koos õhuga tuleb alati veidi vett.
• Lapik kruvikeeraja, kuid ainult siis, kui ventiilil on selleks sobiv pilu. Kui ventiili tüüp on ebaselge, vaata radiaatori juhendit või küsi paigaldajalt. Sobimatu tööriist võib ventiili ümaraks kulutada.

Radiaatori õhutamine samm-sammult

1. Selgita välja, kus õhk on

Lase küttel töötada, kuni radiaatorid on soojad, ja katsu käega külmi kohti. Ava kõik termostaatventiilid täielikult, et vool ei oleks piiratud.

2. Lülita ringluspump välja (eramajas)

Allikad on siin erinevad: Boschi Eesti juhend pumba väljalülitamist ei maini. Vaillanti ja Energuide'i juhendite järgi tuleb aga küte või ringluspump enne õhutamist välja lülitada ja oodata, kuni radiaatorid on jahtunud. Energuide soovitab selleks seada katla suveasendisse. Töötav pump liigutab õhumulle torustikus ringi ja kuum vesi võib ventiilist pritsida.

Korterelamus asub ringluspump maja soojussõlmes, nagu Decora selgitab, ja seda sa ise välja ei lülita. Ava ventiil seetõttu eriti aeglaselt ja arvesta, et vesi võib olla kuum. Kui maja küttesüsteemi eripärad pole sulle teada, küsi enne nõu haldurilt või korteriühistult.

3. Leia õhutusventiil

Ventiil asub radiaatori ülemises nurgas, tavaliselt küljel või taga. Seda nimetatakse sageli õhutuskraaniks. Kui õhutad mitut radiaatorit, alusta madalaima korruse radiaatoritest ja liigu ülespoole. Energuide soovitab sama järjekorda.

4. Ava ventiil aeglaselt

Hoia lappi ventiili all ja anumat otse ava all. Keera võtit vastupäeva vaid veerand kuni pool pööret ning ära keera ventiili päris välja. Kuuled susinat, kui õhk väljub.

5. Sulge ventiil, kui tuleb vesi

Kui susin lakkab ja ventiilist tuleb ühtlane veejuga, keera ventiil kohe kinni. Kui ventiilist tuleb ainult õhku ja üldse mitte vett, pöördu spetsialisti poole.

6. Kontrolli süsteemi rõhku

Koos õhuga väljub ka vett, mistõttu suletud süsteemi rõhk langeb õhutamisel alati veidi. Eriti oluline on see eramajas.

Rõhk pärast õhutamist: kui palju vett lisada

Vaillanti kasutusjuhend nimetab külma küttesüsteemi rõhuks 1,0–1,5 baari ja sama vahemikku mainib Worcester Bosch. Bosch Home Comfort Eesti toob tavalise veesurve näitena 1,5–2 baari. Täpne väärtus sõltub katlast ja süsteemist, seega kehtib alati sinu katla juhend.

Oletame, et manomeeter näitas enne õhutamist 1,3 baari ja pärast kolme radiaatori õhutamist 0,8 baari. See on tootjate soovitatud vahemikust madalam. Worcester Boschi järgi tähendab rõhk alla 0,5 baari, et süsteemist on vett kadunud. Lisa vett täitekraani kaudu aeglaselt, jälgi manomeetrit ja sulge kraan, kui osuti jõuab katla juhendis toodud vahemikku. Eramajas asub täitekraan tavaliselt katla või jaotuskollektori juures, kuid meetod oleneb katla mudelist.

Liiga kõrge rõhu korral (Worcester Boschi järgi umbes 2,75 baari või rohkem) tuleb rõhku langetada, õhutades radiaatorit seni, kuni osuti on tagasi õiges vahemikus.

Korterelamus tegeleb rõhu ja lisaveega üldjuhul ühistu tellitud spetsialist. Kui rõhk langeb korduvalt või õhk tuleb tagasi, teavita haldurit või korteriühistut. Sama kehtib, kui külmad on kõik radiaatorid, mitte ainult üks: sel juhul ei ole probleem tõenäoliselt ühes radiaatoris. Ära seadista maja küttesüsteemi omal käel ümber.

Kui õhk tuleb korduvalt tagasi

Kui radiaator läheb mõne päeva või nädala pärast jälle ülevalt külmaks, ei ole probleem enam õhutamise sageduses. Vaillant soovitab korduva õhutamise korral arutada asja paigaldajaga katla hoolduse ajal, sest selle taga võib olla sügavam probleem. Võimalikud põhjused:

• Korrosioon. Vaillanti tehnilise infolehe järgi võib korrosioon tekitada radiaatoris vesinikku, mis koguneb samuti ülaossa. Sama protsess tekitab setteid, mis vajuvad alla.
• Hapnik süsteemis. Vaillanti paigaldusjuhendi järgi satub kütteveesse õhku, kui süsteemis on hapnikku läbilaskvad (mittedifusioonitihedad) plasttorud, ja see põhjustab korrosiooni. Sama juhend nõuab, et küttevee pH oleks 6,5–8,5. Väljaspool seda vahemikku tuleb süsteem puhastada ja vett töödelda.
• Leke. Kui pead rõhku sageli lisama ja õhk tuleb tagasi, viitab see lekkele. Worcester Bosch soovitab võtta paigaldajaga ühendust, kui lisavett on vaja oluliselt sagedamini kui üks-kaks korda aastas.

Kui märkad lekkeid radiaatori, torude või ventiilide juures, kutsu enne vee lisamist meister.

Automaatsed õhueraldid ja põrandaküte

Kui õhutamine kordub, võib radiaatorile või süsteemi kõrgematesse punktidesse paigaldada automaatse õhueraldi. Caleffi andmetel eemaldab see ringleva õhu ilma käsitsi sekkumiseta ja aitab vältida hapnikust tingitud korrosiooni, õhutaskuid radiaatorites ja ringluspumba kavitatsiooni. Ujuk avab klapi, kui õhk koguneb, ja sulgeb selle, kui vesi tagasi tuleb.

Põrandakütte vesiringe õhutatakse jaotuskollektori juurest, mitte radiaatoriventiili kaudu. Uponori juhendi järgi loputatakse ringid läbi ükshaaval: ava üks ring, lase vett läbi, kuni väljuv vool on pidev ja mullideta, sulge ring ja korda seda teiste ringidega. Põrandakütte plaanijale on abiks juhend uue maja põrandakütte valikust.

Õhutamine algab õigest valikust ja paigaldusest

Uue radiaatori puhul peab õhutusventiil olema ligipääsetav. Kui torustik jääb osaliselt radiaatoritest kõrgemale, tuleb süsteemi kõrgematesse punktidesse paigaldada täiendavad automaatsed õhueraldid. Radiaatori valikust, võimsuse arvutamisest ja tüüpidest räägib täpsemalt artikkel kuidas valida radiaatorit. Küttelahendust tervikuna aitab võrrelda juhend kuidas valida oma koju sobiv küttesüsteem.

Kui õhutamine ei aita ja radiaator on vana, tasub vaadata Vipexi radiaatorite ja soojussalvestite valikut. Salongis saad küsida nõu ka õhutusventiili ja ühenduste sobivuse kohta.