Keraamilised plaadid kamina ümber: ohutu valik ja paigaldus

Plaat ise ei põle, aga kamina ümber võib see siiski praguneda või lahti tulla. Vea tekitab tavaliselt liim, aluspind või liiga väike kaugus süttivast materjalist, mitte plaat. Siit leiad, mida enne ostu kontrollida.

Mida kontrollida enne plaadi ostmist

1. Kamina juhend. Süttiva materjali ohutu kauguse määrab esmalt kütteseadme tootja juhend.
2. Põrandakaitse. Süttiva põranda kaitse koldeava ees peab olema vähemalt 400 mm sügav (uksega kolle) või 750 mm (lahtine kolle).
3. Plaadi andmeleht. Küsi tootjalt termošokikindluse tulemust (ISO 10545-9) ja veeimavust.
4. Kuumakindel liim ja vuuk. Vannitoa elastne segu ei ole kamina ümber automaatselt sobiv.
5. Aluspind. Plaat peab vastu nii hästi kui hästi on tehtud selle aluspind ja kinnitus, mille külge see on kinnitatud.

Allpool selgitan, miks need viis punkti on olulised. Artikkel käsitleb tahkekütusega kaminaid ja kaminasüdamikke. Gaasi- ja elektrikaminate korral järgi seadme enda paigaldusjuhendit.

Kas keraamiline plaat talub kamina kuumust?

Plaadi põhimass talub kuumust tavaliselt hästi: portselankivi põletatakse ahjus umbes 1200–1400 °C juures, kuni see muutub täielikult veekindlaks (Itaalia tootja Refini andmed). Kamina juures on riskiks pigem temperatuuri kiire muutus ehk termošokk, mis võib kahjustada glasuuri või plaadi tagakülge.

Seda mõõdetakse eraldi katsega. Glasuuritud plaatide jaoks on olemas ASTM C484 meetod, mis on mõeldud just kohtadele, kus plaat võib kokku puutuda kiire või tugeva temperatuurimuutusega. Euroopa plaatide andmelehtedel on sama näitaja märgitud standardi ISO 10545-9 järgi. Tulemus kehtib konkreetsele tootele, mitte kõigile portselan- või glasuurplaatidele.

Millele andmelehel tähelepanu pöörata:

• Termošokikindlus (ISO 10545-9). Otsi konkreetset katsetulemust, mitte üldist lauset „sobib kuumale pinnale“.
• Veeimavus. Portselanplaadi veeimavus on ASTM C373 järgi 0,5% või väiksem. Mida tihedam on plaadi põhimass, seda vähem võtab see endasse niiskust ja mustust.
• Lineaarne soojuspaisumine (ISO 10545-8). Näitab, kui palju plaat temperatuuri tõustes laieneb.

Kui andmelehel ei ole termošoki tulemust, küsi seda müüjalt enne ostu. Vipexi keraamiliste plaatide valikus saad tehnilised andmed koos salongi nõustajaga läbi vaadata.

Ohutuskaugused ja põrandakaitse Eestis

Tuleohutuse seaduse järgi peab küttesüsteem paiknema seina, lae ja põlevmaterjalide suhtes nii kaugel, et soojuskiirgus ega kuum õhk neid ei süütaks. Täpse kauguse määrab kütteseadme tootja kasutusjuhend. Kui juhendit ei ole, kehtivad siseministri määruse „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ lisa 1 kaugused, mis sõltuvad seadme välispinna keskmisest temperatuurist:

Kaitseekraan vähendab kaugust. Klassis 140–350 °C võib kaugust vähendada 50% (üks ekraan) või 75% (kaks ekraani), klassis 350–600 °C vastavalt 25% või 50%. Ekraani ja põlevmaterjali vahele peab jääma vähemalt 30 mm õhuvahe. Valuterasest küttekolde välispinnast on ohutu kaugus 1000 mm.

Sageli on kaminaümbruse aluseks puitkarkass, vineer või puitpaneel ja just need jäävad kuuma tsooni. Plaat ise on mittepõlev, kuid see ei muuda põlevat alust ohutuks. Ainult pealmisest keraamilisest kihist ei piisa.

Põrandakaitse koldeava ees

Põlevmaterjalist põrand koldesuu ees tuleb katta mittepõleva kattega. Kui ohutust ei ole muul usaldusväärsel viisil tõendatud, on kaitstava ala minimaalne ulatus:

• uksega küttesüsteem: vähemalt 400 mm koldesuu ette ja 100 mm külgedele, mõõdetuna ukseava servast;
• lahtine küttesüsteem: vähemalt 750 mm ette ja 150 mm külgedele, mõõdetuna koldeava servast.

Lahtise kolde korral võib ala olla 600 mm, kui kolde esiservas on vähemalt 50 mm kõrgune ääretõke või kolde sügavus ületab 750 mm.

Näide. Uksega kaminal on ukseava 600 mm lai. Kaitstava ala laius on 600 + 2 × 100 = 800 mm ja sügavus 400 mm, kokku 0,32 m². Sama laiusega lahtise kolde korral on ala 600 + 2 × 150 = 900 mm lai ja 750 mm sügav ehk 0,68 m². Praktikas teed plaatpõranda tavaliselt suurema, et plaadiread ja vuugid ühtiksid ruumi põrandaga.

Kaminasüdamik ja tootja nõuded

Kaminasüdamiku ümber otsustab juhend. Näiteks ühe Gerco Inline südamiku eestikeelses juhendis on nõutud vähemalt 50 mm tagantpoolt õhutatav paigaldusvahe ja RAIS/ATTIKA Visio juhendis peab raami kohal olema vähemalt 5 mm paisumisvahe. Need on konkreetsete mudelite nõuded, aga näitavad mustrit: südamik paisub kuumenedes ja ümbrus ei tohi seda lukku panna. Mõne tootja juhendi järgi ei tohi ümbrise detailid sulgeda konvektsiooniavasid. Kui plaat on suletud avade või õhuvahe ette, tekib ülekuumenemisoht.

Pottsepa või kaminatootja nõustaja kaasamine on mõistlik kõigi uute paigalduste puhul ka siis, kui paned plaadid ise.

Liim, vuuk ja aluspind: ahela nõrgim lüli

Vipexi üldine soovitus märgade ruumide ja välitööde jaoks on elastne ja külmakindel plaadiliim. Kamina kuumuses tähendab elastne polümeerliim aga sageli madalamat temperatuuripiiri. Dunlopi tehniline juhend nimetab oma painduvate liimide ja vuugisegude kasutuspiiriks kuni 70 °C ning soovitab enne valikut mõõta kontakttermomeetriga päris pinnatemperatuuri kütmise ajal.

Kuumuse jaoks on olemas eraldi tooted. Tootjate näited:

• Vitcas Heat Resistant Tile Adhesive on tootja andmetel hinnatud kuni 1000 °C, ette nähtud siseruumidesse ja kuni 3 mm paksuseks liimikihiks. Vuugitäide tehakse alles pärast liimi täielikku kivistumist.
• Palace Heat-Resist on polümeeriga tugevdatud pulberliim kuni 250 °C kiirgussoojusega aladele, näiteks puuküttega kaminate ümber.
• MAPEI märgib, et kaltsiumaluminaattsementi sisaldavad segud sobivad kuumaallikate lähedale kõige paremini, kuid ka need ei ole mõeldud kolde sisemuseks.

Temperatuuripiir kehtib liimile ja vuugile, mitte kogu konstruktsioonile. Kolde sisemus vajab šamottkivi või muud otsese tule jaoks mõeldud materjali, mitte plaati.

Aluspind. MAPEI sõnul sobib kuumaallika lähedal iga ehitusnormidele vastav aluspind, näiteks tsementkiudplaat. Kaminaümbriste ehituses kasutatakse ka kaltsiumsilikaatplaate, mille temperatuuritaluvuseks annab tootja Vitcas kuni 1000 °C. Aluspinna valiku sidu kamina juhendi ja tuleohutusnõuetega, mitte ainult plaadi tootja soovitusega.

Liikumisvuugid. Vipexi enda juhendi järgi on kõik tasapinna muutused liikumisvuugid, mida ei täideta tavalise vuugiseguga, vaid elastse silikooniga. Kamina ja plaadi vahele vali täitematerjal, mille temperatuuripiir vastab seadme kuumusele. Näiteks on Vitcas Heat Resistant Silicone tootja andmetel mõeldud temperatuurile kuni 300 °C. Vannitoasilikooni sobivust küsi enne kasutamist tootjalt. Kaminatootja võib vahe suuruse ja täitematerjali juhendis ette kirjutada.

Millist plaati valida: sein, kaminaesine ja formaat

Seinaümbrus

Seinal sobib enamik tihedaid keraamilisi seinaplaate ja portselankivi, kui termošokk ja liim on kontrollitud. Mõned suunised:

• Suur formaat annab vähem vuuke ja puhtama pinna. Olgu lõikeid kaminaava ümber võimalikult vähe.
• Väike formaat või mosaiik sobib ümaruste, nišide ja detailiderohke ümbruse jaoks. Keraamiline mosaiikplaat Soap Stone must tuleb lehena 30 × 30 cm, mis lihtsustab paigaldust. Klaasmosaiigi kategoorias kontrolli samamoodi liimi ja temperatuuripiiri.
• Planeeri paigutus. MAPEI soovitab keskendada paigutuse kamina keskpunktile, planeerida lõiked ette ja paigutada kamina ava ülemise serva kõrvale terved plaadid.
• Pind. Kui valid läikiva ja mati pinna vahel, loe viimistluste võrdlust.

Kaminaesine põrand

Põrandaplaat peab olema põrandaks mõeldud ja libisemiskindel. Näiteks on põrandaks mõeldud keraamiline põrandaplaat Tundra 10 × 10. Libisemiskindluse kohta loe artiklist libisemiskindlad plaadid. Kui eelistad looduskivi, vaata graniitplaati White Beauty. Ka selle puhul küsi termošoki andmeid ja liimi sobivust.

Materjalikulu näide

Seinaümbrus on 1,4 m lai ja 1,8 m kõrge ning kaminaava 0,7 × 0,5 m:

• pind: 1,4 × 1,8 − 0,7 × 0,5 = 2,52 − 0,35 = 2,17 m²;
• varu: Vipexi soovitus keerukamate pindade puhul on vähemalt 15% (tavaliselt 10%), seega 2,17 × 1,15 ≈ 2,5 m²;
• plaadipakis on näiteks 1 m² (Seramiksan Matte White 20 × 20, valge matt seinaplaat), seega on vaja 3 pakki.

Tavalise plaadiliimi keskmine kulu on Vipexi andmetel 2,5–4 kg/m², aga kuumakindla liimi kulu vaata toote andmelehelt, sest seal on kihi paksus piiratud. Kogu kogus võta ühest tootepartiist; lähem juhend on artiklis keraamiliste plaatide ostu planeerimine.

Paigaldus samm-sammult

1. Loe kamina juhendit ja märgi ohutuskaugused, põrandakaitse ning õhuvahed seinale ja põrandale.
2. Ehita või kontrolli aluspind: tasane, kandev, mittepõlev ja kamina juhendi järgi sobiv.
3. Pane plaadid kuivalt paika, planeeri lõiked ja keskjoon (MAPEI soovitab alustada kamina fookuspunktist).
4. Kanna kuumakindel liim õhukese ühtlase kihina tootja soovitatud hambulise kelluga. Vipexi juhendi järgi hoia ruumi temperatuur paigaldamisel vahemikus 5–25 °C.
5. Lõika plaadid täpselt. Portselankivi lõikamise võtted leiad plaatide lõikamise juhendist.
6. Oota liimi täielikku kivistumist. Vipex soovitab vuukimisega oodata vähemalt 24 tundi, kuumakindla liimi puhul järgi tootja pikemat aega.
7. Vuugi kuumakindla vuugiseguga või tootja soovitatud seguga ja täida liikumisvuugid sobiva silikooniga.
8. Alusta kütmist alles siis, kui liim ja vuugisegu on tootja määratud aja jooksul kivistunud. Üldine paigaldusjuhend on Vipexi plaatide paigalduse ja hoolduse artiklis.

Levinud vead

• Vannitoaliim kamina ümber. Vaata liimi temperatuuripiiri enne ostu, mitte pärast prao tekkimist.
• Paks liimikiht. Kuumakindel liim on ette nähtud õhukeseks kihiks (Vitcas: kuni 3 mm).
• Põlev aluspind. Plaat vineeri või puitkiudplaadi peal ei muuda seda mittepõlevaks.
• Paisumisruumi puudumine. Plaat ei tohi kamina korpust pingule suruda.
• Õhuavade sulgemine. Konvektsiooniavad peavad jääma vabaks.
• Kolde sisse plaatimine. Plaat on mõeldud ümbrusele, mitte tulekoldele.

Valmis plaanima?

Kui kamin on juba paigas, vaata esmalt selle juhendist ohutuskaugused ja põrandakaitse nõuded ning seejärel vali plaat. Vipexi plaatide valikust leiad seina- ja põrandaplaate, mosaiike ja looduskivi. Võta salongi kaasa kamina mark, mõõdud ja foto ümbrusest, siis saad koos nõustajaga läbi käia sobiva plaadi, vuugi ja materjalikoguse.