Keraamilised plaadid terrassile: kuidas valida õigeid?

Kas teie terrass elab üle järgmise Eesti talve ilma pragudeta? Valesti valitud plaat võib muutuda ohtlikuks libeduseallikaks või praguneda juba esimese suurema pakasega. Selles juhendis selgitame, kuidas valida materjale, mis peavad vastu nii heitlikule ilmale kui ka intensiivsele kasutusele.

Külmakindlus ja veeimavus

Välistingimustes määrab plaadi eluea selle tihedus ja veeimavus. Eesti kliimas on kriitiline valida madala veeimavusega materjalid, sest vesi, mis pääseb plaadi struktuuri, paisub külmudes ja tekitab sisepingeid. Just niiskus ja korduvad külmumise-sulamise tsüklid on need, mis põhjustavad plaatide lahtitulekut või purunemist.

Terrassile sobivad ideaalselt täismassplaadid ehk portselanplaadid, mille veeimavus on vastavalt standarditele alla 0,5%. Selline materjal on praktiliselt veekindel ja suudab taluda temperatuurimuutusi aastakümneid. Võrdluseks kestavad kvaliteetsed keraamilised välislahendused sageli 20–50 aastat, samas kui tavalised poorsed plaadid võivad kaotada oma struktuuri juba paari hooajaga. Täpsemalt saate lugeda sellest, kuidas vältida plaatide pragunemist külmaga ning milliseid vigu paigaldusel vältida.

Turvalisus ja libisemiskindlus

Välitingimustes on ohutus prioriteet, eriti vihmaste ilmade või hommikuse halla korral. Plaatide libisemiskindlust hinnatakse peamiselt R-skaala ja DCOF (dünaamiline hõõrdetegur) väärtuste abil. Terrassidel ja välistreppidel on soovitatav kasutada plaate, mille karedus on vähemalt R11, mis tagab piisava haarduvuse ka märgades tingimustes.

Siseruumidesse mõeldud matid plaadid, mille tähis on R10, nagu näiteks Moon Grey seeria, sobivad hästi kergelt niisketesse sisealadesse, kuid avatud terrassile tuleks eelistada veelgi tekstuursemat pinda. Head näited on:

• Rako Vals Natural, mille libisemiskindlus on R11.
• Spetsiaalsed kareda pinnaga keraamilised plaadid, mis on loodud spetsiaalselt välistingimustesse.
• Struktuursed pinnad, mis jäljendavad looduskivi ebatasasusi, pakkudes mehaanilist haardumist.

Vastupidavus ja plaadi paksus

Välitingimustes peab plaat taluma lisaks ilmale ka mehaanilist koormust. Kui tavalised sisetingimuste põrandaplaadid on 8–10 mm paksud, siis terrassidel kasutatakse üha enam 20 mm paksuseid plaate. Need on erakordselt tugevad, kannatavad suurt raskust ja neid saab paigaldada ka otse kruusale või spetsiaalsetele jalgadele, mis lihtsustab drenaaži.

Tänapäevane tehnoloogia võimaldab luua plaate, mis on visuaalselt äravahetamiseni sarnased looduskivile, kuid pakuvad paremaid tehnilisi omadusi. Näiteks portselanplaat on kergemini hooldatav, ökoloogilisem ja plekkidele vastupidavam kui poorne looduskivi. See on eriti oluline väliköökides, kus pinnad peavad taluma kuumust, rasvapritsmeid ja UV-kiirgust ilma pleekimata. Rohkem infot leiate artiklist, kus käsitletakse keraamiliste plaatide kasutamist välitingimustes ja erinevaid kasutusvaldkondi.

Paigalduse ja hoolduse olulisus

Isegi parim plaat võib ebaõnnestuda, kui aluspind on valesti ette valmistatud. Terrassi ehitamisel on kriitiline tagada vähemalt 2% kalle, et vesi voolaks konstruktsioonist eemale. Seisev vesi vuukides on peamine põhjus, miks külm plaadid lahti lööb. Samuti tuleb kasutada elastseid ja külmakindlaid segusid, näiteks Ceresit CE-40 või CE-43, mis kompenseerivad materjalide soojuspaisumist.

Plaatidega kaetud pinnad, sealhulgas köögisaared ja terrassipõrandad, on praktilised ja vajavad vähe hooldust. Tavaliselt piisab puhastamiseks vaid veest ja survevoolikust. Kui soovite süvitsi minna, on meil koostatud keraamiliste plaatide paigaldamise ja hooldamise lõplik juhend, mis aitab vältida tüüpvigu.

Õigesti valitud keraamiline plaat ühendab sise- ja välisarhitektuuri ühtseks tervikuks, pakkudes samal ajal vastupidavust, mis kestab põlvkondi. Tutvuge meie laia valikuga ja leidke oma projektile sobivad plaadid Vipexi e-poest või külastage meie salongi, et materjalidega lähemalt tutvuda.