Kuidas vältida plaatide pragunemist külmaga?

Plaatide pragunemine pärast esimest talve ei juhtu juhuslikult ega „üleöö“. Tavaliselt on see tagajärg otsustele, mis tehti juba paigaldamise hetkel – enne, kui külm, niiskus ja temperatuurikõikumised üldse mängu tulid. Enamasti ei ole probleem plaadis endas, vaid selles, kuidas on lahendatud aluspind, vee äravool või milliseid materjale on välistingimustes kasutatud. Sageli pannakse õue sama loogikaga plaate nagu vannituppa, kuigi need kaks keskkonda käituvad täiesti erinevalt.

Kui mõista, kuidas külmumine ja sulamine mõjutavad nii plaati kui selle all olevat konstruktsiooni, on pragunemist võimalik vältida. Ka Eesti kliimas, kus talv ei anna materjalidele armu.

Miks plaadid külmaga üldse pragunevad

Külmakahjustuse põhimõte on tegelikult üsna lihtne. Niiskus pääseb plaadi alla või vuukidesse, temperatuur langeb alla nulli ja vesi jäätub. Külmudes jää paisub ning tekitab pinge, mis hakkab plaati või aluspinda seestpoolt lõhkuma. Kui see külmumise ja sulamise tsükkel kordub aja jooksul, olgu ühe talve või mitme hooaja vältel, hakkavad materjalidesse kogunema pinged. Lõpuks annavad need märku pragude, lahti tulevate plaatide või murdumiste näol.

Oluline on mõista, et külm üksi plaate ei lõhu. Probleem tekib alati koos niiskusega. Seepärast ei pragune sama plaat kuivas kütmata garaažis, kuid võib puruneda rõdul või terrassil, kus vesi pääseb konstruktsiooni.

Kus on külmakahjustuste risk kõige suurem

Kõige suuremas ohus on pinnad, mis saavad korraga nii vett kui külma. Terrassid ja rõdud on siin esirinnas, eriti siis, kui kalle või vee äravool on puudulik. Sama loogika kehtib ka välistreppide, soklite ning kütmata garaažide puhul, kus niiskus ja temperatuurimuutused käivad käsikäes.

Niiskus kas seisab pinnal või imbub konstruktsiooni, ilma et tal oleks võimalust kiiresti väljuda. Kui sellistes tingimustes on kasutatud vale tüüpi plaate või sobimatuid segusid, on kahjustused vaid aja küsimus.

Miks välistingimustesse ei sobi kõik plaadid

Väliselt võib plaat jätta tugeva ja kompaktse mulje, kuid see ei tee seda automaatselt välistingimustesse sobivaks. Õues on määravaks plaadi veeimavus ja materjali tihedus, mitte see, kui paks või kõva plaat tundub käes.

Külmakindlate keraamiliste plaatide puhul on võtmetegur madal veeimavus. Mida vähem niiskust materjal endasse seob, seda väiksem on külmumisel tekkiv sisemine pinge. Seepärast sobivad välistingimustesse vaid need keraamilised plaadid, mille struktuur on tihe ja mille tehnilised näitajad on mõeldud külma ja niiskusega toime tulekuks.

Tavaline keraamiline plaat võib vett sisse imada piisavalt palju, et külm hakkaks seda seestpoolt lõhkuma.

Aluspind on sama oluline kui plaat

Enamik külmakahjustusi saab alguse aluspinnast. Kui alus ei ole stabiilne, tekivad sinna praod või jääb niiskus pidama, ei suuda ka kõige kvaliteetsem plaat seda olukorda päästa.

Välispindade puhul on oluline, et aluspind oleks stabiilne, õige kaldega ja võimaldaks veel loomulikult ära voolata. Vesi peab liikuma plaadilt ära, mitte kogunema vuukidesse või pinna alla. Isegi väike eksimus kalde kavandamisel või teostamisel võib viia selleni, et niiskus ei pääse konstruktsioonist välja ja jääb sinna pikaks ajaks kinni.

Samuti peab arvestama aluspinna ja plaadi erinevat soojuspaisumist. Betoon, plaat ja liim reageerivad temperatuurimuutustele igaüks omal moel. Kui paisumisvuugid on tegemata või liiga jäigad, ei ole pingel kuhugi hajuda ja see kandub otse plaati.

Liimid, vuugid ja hüdroisolatsioon

Külmakindel tulemus ei sünni ainult õigest plaadist. Sama määrav on paigaldusviis ja kasutatud materjalid. Välistingimustes peavad liimid olema paindlikud ja külmakindlad, et tulla toime nii temperatuurikõikumiste kui ka aluspinna väikeste liikumistega.

Liiga jäik liim võib esialgu näida kindel lahendus, kuid külma käes ei suuda see tekkinud pingeid vastu võtta. Pinged kanduvad edasi plaati ja tulemuseks on praod. Sama kehtib vuukide kohta: välispindadel peab vuuk olema paindlik ja ilmastikukindel, mitte pelgalt välimuse pärast valitud.

Hüdroisolatsiooni ei saa käsitleda kõrvalise detailina. Kui veetõke on puudu või tehtud lohakalt, leiab niiskus alati tee konstruktsiooni sisse ja lõpuks ka plaadi alla.

Levinud vead, mida tasub vältida

Levinud eksimus on vale ajastus. Liiga jaheda ilma või kõrge niiskuse korral ei toimi segud nii, nagu peaksid. Soov enne külmade saabumist kiiresti valmis saada tähendab sageli seda, et kevadel tuleb sama pind uuesti ette võtta.

Sageli jääb tegemata ka aluspinna põhjalik kontroll. Kui betoon on juba enne paigaldust pragunenud või ebapüsiv, liigub see ebakindlus paratamatult edasi ka plaatidesse. Sama kriitiline on paisumisvuukide arvestamine. Need ei ole kujunduselement, vaid vajalik osa konstruktsioonist, mis võimaldab materjalidel muutuvates tingimustes ilma kahjustusteta liikuda.

Külmakindlad lahendused Vipexi valikus

Vipex pakub plaate ja lahendusi, mis on mõeldud just välistingimustesse, kus külm, niiskus ja koormus on igapäevased. Valikust leiab madala veeimavusega ja libisemiskindlaid tooteid terrassidele, rõdudele ning treppidele. Näiteks Rako BETONICO grey 60x60x2 R11 DAR66791 ja Rako VALS Fog 60x60x2 R11 DAR66846 on mõeldud pindadele, kus on vaja vastupidavat paksu plaati ja head libisemiskindlust. Treppide ja servade jaoks sobivad graniidist astmeplaadid White beauty 300x300x20 mm põletatud ja Arabian black 300x300x20 mm põletatud. Põletatud pind annab parema libisemiskindluse ning 20 mm paksus sobib hästi välistingimustes kasutatavateks astmeteks. Kui on vaja lahendust, mis töötab nii seinal kui põrandal, on heaks näiteks Fratom Ceramiche Highline Madison pruun 30,5x60,5 R11C. Tumedama ja vaoshoituma ilme saavutamiseks sobib Core DAGSR875 30x60 Night, mis on mõeldud välistingimustes kasutatavatele põrandatele, kus pind puutub kokku nii koormuse kui ilmastiku vaheldumisega.

 

Oluline on mõista, et plaat üksi ei lahenda külmakahjustuste riski. Õige tulemus sünnib siis, kui materjalivalik, aluspind ja paigaldus moodustavad läbimõeldud terviku. Vipexi kaudu saab nõu ka selle kohta, milline plaat, paksus ja libisemisklass sobib konkreetsele pinnale ning millised lahendused peavad vastu just sinu objekti kasutuskoormusele ja ilmastikutingimustele.

Keraamiline plaat Rako BETONICO grey 60x60x2 R11 DAR66791Keraamiline plaat Rako BETONICO grey 60x60x2 R11 DAR66791
Keraamiline plaat Rako BETONICO grey 60x60x2 R11 DAR66791
Keraamiline põrandaplaat Rako VALS Fog 60x60x2 R11 DAR66846Keraamiline põrandaplaat Rako VALS Fog 60x60x2 R11 DAR66846
Keraamiline põrandaplaat Rako VALS Fog 60x60x2 R11 DAR66846
Graniidist astmeplaat White beauty 300x300x20mm põletatudGraniidist astmeplaat White beauty 300x300x20mm põletatud
Graniidist astmeplaat White beauty 300x300x20mm põletatud
Graniidist astmeplaat Arabian black 300x300x20mm põletatudGraniidist astmeplaat Arabian black 300x300x20mm põletatud
Graniidist astmeplaat Arabian black 300x300x20mm põletatud
Keraamiline seina- ja põrandaplaat Fratom Ceramiche Highline Madison Pruun 30,5x60,5 Nat. R11CKeraamiline seina- ja põrandaplaat Fratom Ceramiche Highline Madison Pruun 30,5x60,5 Nat. R11C
Keraamiline seina- ja põrandaplaat Fratom Ceramiche Highline Madison Pruun 30,5x60,5 Nat. R11C
Keraamiline põrandaplaat Core DAGSR875 30x60 NightKeraamiline põrandaplaat Core DAGSR875 30x60 Night
Keraamiline põrandaplaat Core DAGSR875 30x60 Night

Kui soov on pind, mis peab vastu ka mitmele talvele, tuleb vaadata tervikut. Kas kasutatav plaat sobib külma kätte, kas aluspind juhib vee eemale, kas segud taluvad temperatuurimuutusi ning kas paigaldus toimub õigetes tingimustes.

Külmast tingitud pragunemine ei teki iseenesest. Tavaliselt on põhjuseks valed materjalid või ebakorrektne paigaldus. Õigete valikute korral peavad plaadid vastu ka aastatepikkusele külmale.

Kui planeerid terrassi, rõdu või muud välistingimustes plaaditavat pinda, tasub enne otsustamist korralikult asjad läbi mõelda. Kui vajad nõu või abi, võta julgelt ühendust!