Plaatide pragunemine pärast esimest talve ei juhtu juhuslikult ega „üleöö“. Tavaliselt on see tagajärg otsustele, mis tehti juba paigaldamise hetkel – enne, kui külm, niiskus ja temperatuurikõikumised üldse mängu tulid. Enamasti ei ole probleem plaadis endas, vaid selles, kuidas on lahendatud aluspind, vee äravool või milliseid materjale on välistingimustes kasutatud. Sageli pannakse õue sama loogikaga plaate nagu vannituppa, kuigi need kaks keskkonda käituvad täiesti erinevalt.
Kui mõista, kuidas külmumine ja sulamine mõjutavad nii plaati kui selle all olevat konstruktsiooni, on pragunemist võimalik vältida. Ka Eesti kliimas, kus talv ei anna materjalidele armu.
Miks plaadid külmaga üldse pragunevad
Külmakahjustuse põhimõte on tegelikult üsna lihtne. Niiskus pääseb plaadialla või vuukidesse, temperatuur langeb alla nulli ja vesi jäätub. Külmudes jää paisub ning tekitab pinge, mis hakkab plaativõi aluspinda seestpoolt lõhkuma. Kui see külmumise ja sulamise tsükkel kordub aja jooksul, olgu ühe talve või mitme hooaja vältel, hakkavad materjalidesse kogunema pinged. Lõpuks annavad need märku pragude, lahti tulevate plaatidevõi murdumiste näol.
Oluline on mõista, et külm üksi plaateei lõhu. Probleem tekib alati koos niiskusega. Seepärast ei pragune sama plaatkuivas kütmata garaažis, kuid võib puruneda rõdul või terrassil, kus vesi pääseb konstruktsiooni.
Kus on külmakahjustuste risk kõige suurem
Kõige suuremas ohus on pinnad, mis saavad korraga nii vett kui külma. Terrassid ja rõdud on siin esirinnas, eriti siis, kui kalle või vee äravool on puudulik. Sama loogika kehtib ka välistreppide, soklite ning kütmata garaažide puhul, kus niiskus ja temperatuurimuutused käivad käsikäes.
Niiskus kas seisab pinnal või imbub konstruktsiooni, ilma et tal oleks võimalust kiiresti väljuda. Kui sellistes tingimustes on kasutatud vale tüüpi plaatevõi sobimatuid segusid, on kahjustused vaid aja küsimus.
Miks välistingimustesse ei sobi kõik plaadid
Väliselt võib plaatjätta tugeva ja kompaktse mulje, kuid see ei tee seda automaatselt välistingimustesse sobivaks. Õues on määravaks plaadiveeimavus ja materjali tihedus, mitte see, kui paks või kõva plaattundub käes.
Külmakindlate keraamiliste plaatide puhul on võtmetegur madal veeimavus. Mida vähem niiskust materjal endasse seob, seda väiksem on külmumisel tekkiv sisemine pinge. Seepärast sobivad välistingimustesse vaid need keraamilised plaadid, mille struktuur on tihe ja mille tehnilised näitajad on mõeldud külma ja niiskusega toime tulekuks.
Tavaline keraamiline plaat võib vett sisse imada piisavalt palju, et külm hakkaks seda seestpoolt lõhkuma.
Aluspind on sama oluline kui plaat
Enamik külmakahjustusi saab alguse aluspinnast. Kui alus ei ole stabiilne, tekivad sinna praod või jääb niiskus pidama, ei suuda ka kõige kvaliteetsem plaatseda olukorda päästa.
Välispindade puhul on oluline, et aluspind oleks stabiilne, õige kaldega ja võimaldaks veel loomulikult ära voolata. Vesi peab liikuma plaadiltära, mitte kogunema vuukidesse või pinna alla. Isegi väike eksimus kalde kavandamisel või teostamisel võib viia selleni, et niiskus ei pääse konstruktsioonist välja ja jääb sinna pikaks ajaks kinni.
Samuti peab arvestama aluspinna ja plaadierinevat soojuspaisumist. Betoon, plaatja liim reageerivad temperatuurimuutustele igaüks omal moel. Kui paisumisvuugid on tegemata või liiga jäigad, ei ole pingel kuhugi hajuda ja see kandub otse plaati.
Liimid, vuugid ja hüdroisolatsioon
Külmakindel tulemus ei sünni ainult õigest plaadist. Sama määrav on paigaldusviis ja kasutatud materjalid. Välistingimustes peavad liimid olema paindlikud ja külmakindlad, et tulla toime nii temperatuurikõikumiste kui ka aluspinna väikeste liikumistega.
Liiga jäik liim võib esialgu näida kindel lahendus, kuid külma käes ei suuda see tekkinud pingeid vastu võtta. Pinged kanduvad edasi plaatija tulemuseks on praod. Sama kehtib vuukide kohta: välispindadel peab vuuk olema paindlik ja ilmastikukindel, mitte pelgalt välimuse pärast valitud.
Hüdroisolatsiooni ei saa käsitleda kõrvalise detailina. Kui veetõke on puudu või tehtud lohakalt, leiab niiskus alati tee konstruktsiooni sisse ja lõpuks ka plaadialla.
Levinud vead, mida tasub vältida
Levinud eksimus on vale ajastus. Liiga jaheda ilma või kõrge niiskuse korral ei toimi segud nii, nagu peaksid. Soov enne külmade saabumist kiiresti valmis saada tähendab sageli seda, et kevadel tuleb sama pind uuesti ette võtta.
Sageli jääb tegemata ka aluspinna põhjalik kontroll. Kui betoon on juba enne paigaldust pragunenud või ebapüsiv, liigub see ebakindlus paratamatult edasi ka plaatidesse. Sama kriitiline on paisumisvuukide arvestamine. Need ei ole kujunduselement, vaid vajalik osa konstruktsioonist, mis võimaldab materjalidel muutuvates tingimustes ilma kahjustusteta liikuda.
Oluline on mõista, et plaatüksi ei lahenda külmakahjustuste riski. Õige tulemus sünnib siis, kui materjalivalik, aluspind ja paigaldus moodustavad läbimõeldud terviku. Vipexi kaudu saab nõu ka selle kohta, milline plaat, paksus ja libisemisklass sobib konkreetsele pinnale ning millised lahendused peavad vastu just sinu objekti kasutuskoormusele ja ilmastikutingimustele.
Keraamiline plaat Rako BETONICO grey 60x60x2 R11 DAR66791
Keraamiline põrandaplaat Rako VALS Fog 60x60x2 R11 DAR66846
Graniidist astmeplaat White beauty 300x300x20mm põletatud
Graniidist astmeplaat Arabian black 300x300x20mm põletatud
Keraamiline seina- ja põrandaplaat Fratom Ceramiche Highline Madison Pruun 30,5x60,5 Nat. R11C
Keraamiline põrandaplaat Core DAGSR875 30x60 Night
Kui soov on pind, mis peab vastu ka mitmele talvele, tuleb vaadata tervikut. Kas kasutatav plaatsobib külma kätte, kas aluspind juhib vee eemale, kas segud taluvad temperatuurimuutusi ning kas paigaldus toimub õigetes tingimustes.
Külmast tingitud pragunemine ei teki iseenesest. Tavaliselt on põhjuseks valed materjalid või ebakorrektne paigaldus. Õigete valikute korral peavad plaadidvastu ka aastatepikkusele külmale.
Kui planeerid terrassi, rõdu või muud välistingimustes plaaditavat pinda, tasub enne otsustamist korralikult asjad läbi mõelda. Kui vajad nõu või abi, võta julgelt ühendust!