Peeglisoojendus vannitoas: kuidas valida ja paigaldada

Udune peegel muudab hommikuse habemeajamise ja meikimise jamaks. Peeglisoojendus hoiab klaasi toaõhust soojemana, nii et aur sellele ei kondenseeru. Siit loed, kui suure võimsusega soojendust vajad, kuidas see ühendatakse ja mida see ei lahenda.

Lühidalt: kolm viisi udu vältida

Miks vannitoapeegel udustub

Kuuma duši aur sisaldab palju veeauru. Kui see puutub kokku toaõhust külmema pinnaga, muutub osa aurust veepiisakesteks. Peegel on sageli üks esimesi külmi siledaid pindu, mida aur tabab, ning seetõttu udustub see esimesena.

Soojendus lahendab täpselt selle põhjuse. Ühe tootja sõnul hoiab soojendus peegli vähemalt 10–15 °C toaõhust soojemana. Warmupi tehnilistes andmetes on keskmine temperatuuritõus 20–25 °C (sõltuvalt dokumendist). Klaasi ei pea soojendama kuumaks, piisab sellest, et pind püsib toaõhust soojem.

Kuidas peeglisoojendus töötab

Levinuim lahendus on õhuke isekleepuv küttekile ehk soojenduspadi, mis kleebitakse peegli tagaküljele. Näiteks Warmupi peeglisoojendi paksus on 0,4 mm. Soojendus on peidus peegli taga ega puutu veega kokku.

Soojendus võib olla ka valmispeegli sees. Mõned tootjad kasutavad selleks infrapunakiirgust, näiteks Könighausi udustumisvastane peegel (24 W, 60 × 80 cm). Sama tootja märgib, et peegel ei asenda eraldi kütteseadet.

Tootjajuhendites soovitatakse soojendus ühendada vannitoa valgusti vooluringi või eraldi lüliti külge. Valgustiga koos sisse lülitatuna töötab soojendus ainult siis, kui ruumi kasutatakse.

Kui suure võimsusega soojendust peeglile vaja on

Tootjate andmetel on soojenduspadjad näiteks 150 W/m² või 200 W/m². Oma peegli jaoks arvutad vajaliku võimsuse pindalast.

Pinnareegel: Heat Mati juhendi järgi peab padi katma vähemalt 70% peegli pinnast. Padja serva ja peegli serva vahele tuleb jätta vähemalt 25 mm, soovitatav on umbes 50 mm. Padi soojendab klaasi enda ees, seetõttu võivad katmata alad udustuda.

Näide: peegel 60 × 80 cm (0,48 m²)

1. Jätad servadesse 50 mm, padi on siis 50 × 70 cm ehk 0,35 m².
2. See katab umbes 73% peeglist ja ületab 70% piiri.
3. Võimsus 200 W/m² juures: 0,35 × 200 = 70 W.
4. Kui soojendus töötab 15 minutit, kulub 70 W × 0,25 h ≈ 0,0175 kWh.
5. Iga päev kasutades teeb see aastas umbes 6 kWh (0,0175 × 365). Korruta oma elektrihinnaga.

Võrdluseks: Warmupi tabelis on 360 × 560 mm padja võimsus 33,3 W ja 560 × 720 mm padja võimsus 66 W. Roma Heatingi padjad on 10–112 W, WarmlyYoursi omad 19–141 W, sõltuvalt suurusest.

Elektriohutus: mida nõuab vannituba ja kes ühendab

Vannituba on märg ruum, kus elektrilöögi risk on suurem. Vannitubade elektripaigaldisi käsitleb standard IEC 60364-7-701. Selle järgi peab seadmete kaitseaste olema vähemalt IPX4. Peegel valamu kohal jääb sageli duši lähedale, mistõttu vali toode, mille kaitseaste on vähemalt IPX4. Soojenduspatjade kaitseastmed on tootjate andmetel erinevad (IP44 kuni IP65), seega vaata konkreetse toote lehelt.

Sama standardi järgi tuleb vanni- või duširuumi toitvatel vooluringidel kasutada lisakaitseks rikkevoolukaitset (RCD), mille nimirikkevool on kuni 30 mA. Erandid on SELV- ja PELV-süsteemid ning galvaaniline eraldus. Ka Eesti TTJA soovitab elektriohu lisakaitseks rikkevoolukaitselülitit.

Kes ühendab? Eesti seaduste järgi on elektriseadme paigaldamine elektritöö, mida peab juhtima vastava pädevustunnistusega isik, välja arvatud seaduses nimetatud lihtsamad tööd. TTJA loetelus tavaisikule lubatud töödest ei ole peeglisoojendi ühendamist. Lase soojendus ühendada elektrikul.

Mõne tootja juhendi järgi tuleb metallkattega või juhtiva fooliumiga peegel maandada. Küsi seda tootjalt või elektrikult, enne kui padja peale paned.

Soojenduspadja paigaldus peeglile

Kõige lihtsam on kleepida padi peeglile enne, kui see läheb seinale. Tee nii:

1. Pane peegel tagaküljega ülespoole siledale ja puhtale aluspinnale.
2. Puhasta tagakülg tolmust ja rasvast. Kontrolli, et peeglil pole mõrasid ja padi pole transpordil viga saanud.
3. Märgi padja asukoht, jättes servadest vähemalt 25 mm vahe.
4. Eemalda kaitsekile ja suru padi ühest servast alates ühtlaselt peeglile, nii et alla ei jää õhumulle.
5. Ära aseta patja kinnitusaukude ega konksude kohale. Ära lõika ega torka kütteosa läbi.
6. Lase elektrikul ühendus teha enne, kui peegli lõplikult seinale paned.

Levinud viga: liiga väike padi. Kui see katab alla 70% peeglist, jäävad servad udused.

Mida soojendus ei lahenda

Soojendus hoiab peegli selgena, kuid ei vähenda vannitoa niiskust. Niiskus jääb ruumi ja kahjustab pikemas perspektiivis viimistlust.

• Ventilatsioon: lülita ventilaator sisse enne duši all käimist ja lase sel töötada, kuni ruum on kuivanud.
• Niiskuse piir: Duraviti andmetel on vannitoas ideaalne suhteline õhuniiskus 50–60%. Kui see ületab 70%, tuleb seda vähendada.
• Kuiv lapp või kaapija: udu pühi peeglilt ära. Ära kasuta selleks fööni ega soojapuhurit märja peegli lähedal.

Kui ehitad vannitoa uuesti, planeeri ventilatsioon ja peegli elektriühendus kohe alguses, enne kui seinad on kinni. Selle kohta loe ka vannitoa ehitamise juhendist.

Soojenduspadi või soojendusega peegel?

• Valid peeglit alles: vaata, kas andmelehel on udustumisvastane soojendus. Valgustus ei tähenda, et soojendus on olemas. Näiteks LED-valgustusega Laufen Leelo peegli puhul kontrolli seda tootja andmetest.
• Peegel on juba seinal: soojenduspadi tuleks panna seinalt maha võetud peeglile ja ühendada elektriga, seega on vaja elektrikut.
• Valid peeglikappi: vaata peeglikappide andmelehelt, kas soojendus on olemas.

Enne ostu kontrolli neid andmeid:

1. Võimsus ja pind: W/m² ja padja mõõdud (vt arvutust ülal).
2. Kaitseaste: vähemalt IPX4.
3. Pinge: 230 V.
4. Juhtme pikkus: juhe peab ulatuma ühenduskohani.
5. Lüliti: soojendus ühendatakse valgusti või ventilaatoriga, et see ei jääks pidevalt tööle.

Kui planeerid vannitoa renoveerimist ja tahad peeglit, valgustust ja mööblit koos valida, vaata vannitoamööbli valikut või küsi nõu Vipexi salongist. Enne tellimist uuri alati, kas konkreetne peegel on soojendusega.