Kaugküte vs oma boiler korteris: plussid ja miinused

Kas oled korterit remontides või ostes mõelnud, kas loota tsentraalsele kaugküttele või paigaldada isiklik elektriboiler? Vale valik võib igakuiselt kommunaalarveid paisutada või tekitada olukorra, kus soe vesi lõpeb ootamatult keset dušši. Mõlemal süsteemil on selged tehnilised, juriidilised ja rahalised eripärad.

Kuidas kaugküte ja lokaalne boiler toimivad?

Valiku tegemisel tasub esmalt mõista mõlema süsteemi tööpõhimõtet. Korterelamus toimivad lahendused täiesti erineval viisil ning mõjutavad nii igapäevast mugavust kui ka hoone tehnosüsteeme.

Kaugküttevõrgus toodetakse soojusenergia katlamajades või koostootmisjaamades ning suunatakse soojus isoleeritud torustike kaudu otse elamu soojussõlme. Soojussõlme soojusvahetites köetakse korterite kütteradiaatoreid ja valmistatakse ette soe tarbevesi. Eestis moodustasid taastuvenergia ja heitsoojus kaugküttes 2023. aastal juba ligikaudu 75%, kusjuures soojuse piirhinnad kooskõlastab Konkurentsiamet põhjendatud kulude alusel.

Lokaalse lahenduse puhul jõuab korterisse üksnes külm vesi, mida kuumutatakse vahetult eluruumis asuvas seadmes. Kõige levinum valik on elektriline mahtboiler või hübriidseade, kus vett soojendatakse isoleeritud paagis ja hoitakse vajalikul temperatuuril. Korterisisene seade annab vabaduse juhtida veetarbimist ja kütteaegu sõltumatult naabritest.

Kui plaanid korteris või majas ulatuslikumaid ehitustöid, loe lähemalt teemast maja renoveerimine ja tööde planeerimine.

Kasutusmugavus ja kontroll süsteemi üle

Mugavus ja sõltumatus on sagedased argumendid, mille põhjal korteriomanikud oma valiku teevad.

Kaugkütte plussid ja miinused korteris

Kaugkütte peamine eelis on muretu igapäevakasutus. Soe tarbevesi on kättesaadav piiramatus koguses ning korteri väärtuslikku pinda ei pea kulutama mahukate seadmete paigaldamiseks. Samuti ei pea sa muretsema seadme regulaarse hoolduse, katlakivi eemaldamise ega ootamatute remondikulude pärast, sest kogu süsteemi haldab korteriühistu määratud partner.

Puuduseks on aga sõltuvus ühistu üldistest otsustest ja küttegraafikust. Kütteperioodi alguse ja lõpu üle otsustab tavaliselt elamu haldur või üldkoosolek, mistõttu võib heitlike kevad- ja sügisilmadega korteris tekkida ajutine jahedus või ebamugav liigniiskus.

Oma boileri plussid ja miinused korteris

Oma veesoojendi annab täieliku kontrolli veetemperatuuri ja kütteaegade üle igal aastaajal. Tänapäevased nutikad seadmed võimaldavad ajastada kütmist soodsama elektritariifiga tundidele või kasutada spetsiaalseid energiasäästurežiime, mis õpivad sinu tarbimisharjumusi.

Peamine miinus on piiratud soojaveevaru ja ruumivajadus vannitoas või majapidamisruumis. Kui paak saab tühjaks, kulub uue veekoguse soojenemiseks aega. Seadme valikul tuleb arvestada paagi nimimahu kõrval ka esimese tunni tootlikkust, mis näitab, kui palju kuuma vett suudab seade ühe tunni vältel järjest väljutada.

Energiatõhusus ja igakuised kulud

Sooja tarbevee valmistamiseks vajalik energiahulk sõltub soojendatava vee massist, vee erisoojusest (ligikaudu 4,2 kJ ühe kilogrammi vee ühe kraadi võrra tõstmiseks) ning külma sisendvee ja soovitud sooja vee temperatuurivahest.

Kaugkütte puhul arvestatakse kulusid korterelamu soojussõlme soojusmõõtja ja korteri veemõõtjate näitude alusel. Arve suurus sõltub kohaliku võrgupiirkonna kooskõlastatud soojuse piirhinnast ja korteriühistu kulude jaotamise korrast.

Elektriboileri puhul kujuneb igakuine kulu otsesest veekuumutamisest ja paagi ooteseisundi soojuskaost. Soojuskadu näitab, kui kiiresti jahtub soe vesi paagis ümbritseva ruumi mõjul. Mida paksem ja kvaliteetsem on paagi soojusisolatsioon, seda vähem elektrienergiat kulub vee temperatuuri hoidmiseks.

Kogu elamu soojusjuhtivuse parandamise kohta leiad praktilisi soovitusi artiklist küttesüsteemi energiatõhusus kodus.

Seadusandlikud ja tehnilised piirangud

Enne olemasoleva soojaveesüsteemi ümberehitamist tuleb kindlasti arvestada kehtivate seaduste ja korterelamu tehniliste tingimustega:

• Kaugküttepiirkonna reeglid: kui hoone asub kohaliku omavalitsuse määratud kaugküttepiirkonnas, on võrguga liitujaks korteriühistu tervikuna. Üksikul korteriomanikul ei ole lubatud omavoliliselt tsentraalsest küttesüsteemist eralduda.
• Korteriühistu kooskõlastus: tsentraalse sooja vee püstiku sulgemine ja korterisisese elektriseadme lisamine nõuab ühistu teavitamist ja heakskiitu, samuti tuleb kontrollida korteri elektrivõrgu läbilaskevõimet.
• Paigalduse tehnilised nõuded: veesoojendi nõuab tugevat kandeseina, nõuetekohast elektrilist kaitset ning ligipääsu korralisteks hooldustöödeks.
• Gaasiseadmete ohutusnõuded: kui vee soojendamiseks soovitakse kasutada gaasikatelt, peab ruumis olema tagatud nõuetekohane õhuvahetus, eraldi põlemisgaaside suitsulõõr ja vingugaasiandur ning paigaldist tuleb lasta spetsialistil kontrollida iga nelja aasta tagant.

Kaugkütte ja lokaalse boileri võrdlus

Kuidas valida korterisse sobiv veesoojendi?

Kui korteris puudub tsentraalne veesoojendus või otsustatakse lokaalse seadme kasuks, tuleb valida pere vajadustega sobiv maht ja kuju. Vale mahutavus tähendab kas pidevat soojaveepuudust või asjatut elektrienergia kulu vee hoidmisel.

Valiku hõlbustamiseks tutvu soovitustega lugudes 5 viga, mida tehakse boileri valimisel ja kuidas valida sobiv soojaveeboiler.

Mahutavus vastavalt elanike arvule

• Ühele või kahele inimesele: piisab kompaktsest 50-liitrisest seadmest, nagu vertikaalne Ariston LYDOS PLUS 50 V, mis võtab vähe ruumi ja soojeneb kiiresti.
• Kahele kuni kolmele inimesele: mugavaks valikuks on 80-liitrised mudelid, näiteks vertikaalne Ariston LYDOS PLUS 80 V või klassikaline Ariston BLU1 R 80 V. Madalate lagede või seinaorvade puhul tasub eelistada horisontaalset varianti Ariston BLU1 R 80 H.
• Kolmele kuni neljale inimesele: stabiilse veevaru tagab 100-liitrine paak, näiteks töökindel vertikaalne mudel Ariston BLU1 R 100 V.

Täpsema paigutuse ja mõõtmete planeerimiseks loe ülevaadet veeboileri suurus ja paigutus korteris. Tööpõhimõtete erinevustest annab põhjaliku ülevaate analüüs läbivooluboiler või mahtboiler.

Õhukesed ja hübriidsed lahendused

Kitsastes vannitubades loovad mugavust spetsiaalsed topeltpaagiga lamedad mudelid. Näiteks Ariston VELIS PRO 80 ja suurem Ariston VELIS PRO 100 torkavad silma kõigest 27,5 cm sügavuse ning paindliku universaalse paigaldusega nii püst- kui ka rõhtasendis. Nende nutikas ECO EVO funktsioon kohandub leibkonna tarbimisega, vähendades elektrikulu kuni 14%.

Eriti kõrget energiatõhusust otsivale koduomanikule sobib soojuspumbaga hübriidseade Ariston LYDOS HYBRID 100. See ühendab soojuspumba ja elektri küttekeha eelised, saavutades A-energiaklassi ning võimaldades kuni 50% suuremat energiasäästu võrreldes standardsete B-klassi elektriboileritega.

Boileri hooldus ja pikk tööiga

Erinevalt kaugküttest vajab korterisisene boiler regulaarset omanikupoolset hoolt:

• Magneesiumanoodi kontroll: anood kaitseb boileri teraspaaki korrosiooni eest ning seda tuleks kontrollida ja vajadusel vahetada iga ühe kuni kahe aasta tagant.
• Katlakivi eemaldamine: küttekehale ladestuv katlakivi toimib isolaatorina, mis pikendab vee kütmisaega ja tõstab märgatavalt elektritarbimist.

Põhjalikud hooldusjuhised leiad artiklist boileri hooldus ja puhastamine. Kui seadme korpusele tekivad lekked või kütmisel kostub ebatavalisi kolinaid, aitab otsustada juhend millal tasub boiler välja vahetada.

Leia oma korterile sobiv lahendus

Kaugkütte ja privaatse boileri vahel valides sõltub parim lahendus hoone tehnilisest seisukorrast, ruumivõimalustest ja veetarbimise harjumustest. Kui kaugküte pakub muretut ja hooldusvaba mugavust, siis kaasaegne veesoojendi annab täieliku sõltumatuse ja võimaluse juhtida oma kulusid täpselt vastavalt vajadusele.

Tutvu lähemalt meie tootevalikuga kategooriates boilerid ning ruumikütte optimeerimiseks mõeldud radiaatorid ja soojussalvestid. Kogu kütte- ja soojaveeseadmete valikuga saad tutvuda lehel kütteseadmed – külasta Vipexi salongi või võta ühendust meie spetsialistidega, et valida oma koju tehniliselt kindel ja energiasäästlik lahendus.